Õues joostes ära unusta helkurit!
Valgeks läheb hilja ja pimedaks vara. Suurem osa jooksjaid peab tahes tahtmata kokku puutuma ka autodega. Kõik teed kus jookseme, ei ole kergliiklusteed. Ja paraku ka ei ole valgustus teab mis hea. Mis mind tegelikult sundis kirjutama, oli endaga tekkinud situatsioon. Sel nädalal koeraga jalutades, peatus äkki mu kõrval auto ja läbi akna ulatati helkur, koos manitsusega: “Nii kena naine ja nii nähtamatu. Järgmisel korral oleks tore Teid ikka kaugelt märgata”. Kõlab humoristlikult, kuid siis jäid pilgud tahes tahtmata pidama…
