Reedel sai kauaoodatud kohtumine Jane Salumäega teoks. Poolteist tundi õdusalt Senso restoranis kulusid märkamatult. Lisas lühike pildiline ülevaade. Selle eest tänud Hannole.

Jane autogramme kirjutamas oma värskelt ilmunud raamatusse, mis kõikidele mälestuseks jäi. Nagu ka spordiski, saab kõike teha efektiivselt. Sedapuhku sai optimeeritud aega, kasutades ära Romani, kes nimekirja jälgis.

Amatöörsport ei ole nii tõsine – see on fun. Elu peab olema eelkõige tasakaalus. Kunagi ei tohi unustada õiget järjekorda: Kõigepealt pere, siis töö ja siis sport. Kõigeks on oma aeg, midagi ei tohi kannatada saada.

Relax ja mõnus.

Külje pealt vaadates on kõik natuke teise perspektiiviga võetav. 

Siin on juttu ilmselt millestki tõsisest. Kas on see siis jalats, söök, treeningplaan või “tühjad kilomeetrid”?

Peale Sensot siirdusime Tallinna Spordihalli. 20 minutit soojendusjooksu ja siis läks lahti. Algus tundus paljutõotavalt lihtne. Jane küsis, missuguseid jooksuhrajutusi me teame. No mõni ikka meelde tuli 🙂 Tegelikult kõik tähtsamad jooksuharjutused olid teada.

Aga see kõik oli alles eelmäng kõigele sellele mis järgnes…

Kohustuslikud grupipildid ka…

Pildil Roman, pildistab Hanno…

Pildil Hanno, pildistab Roman…

Mõnus õhtu oli. Kuigi eile hakkas keha kangeks jääma vaikselt, kuid kindlalt. Täna hommikul tundus voodist tõusmine juba tõsise saavutusena. Ringtreening topispallidega ning ilma, meenutavad ilmselt vähemalt homseni erinevaid lihsagruppe. Vähemalt minul. Teiste eest rääkida ei saa.

Veelkord suured tänud Janele, et tulla said. Ja kõigile, kes osaleda said. Tõsiselt mõnus õhtupoolik said veedetud.