Õppetund: Maratonijärgne taastumine tundus olevat kena. Vähemalt esimesed kolm päeva. Kolmandal päeval oli taastav treening vol 2. Kuna lihasvalu mind ei piinanud, siis tundus esimene kilomeeter üllatavalt kerge ja lihtne. Taastava treeningu esimese kilomeetri ajaks sai 5:08! Tõmbasin tagasi, aga oli juba hilja. Koju jõudsin mõlema põlve valuga. Kannatasin veel mõned päevad. Iga jooks oli tõeline piin. Siis pidasin nõu dr. Voronetski ja Tallinna treeneri, Rihoga. Jooksmisele tõmmati kriips peale. Maksimaalne sportlik tegevus sai olema rulluisutamine. Siiski aeg-ajalt sai proovitud ka jooksmist, kui valu andis endiselt tunda. Nüüd olen siis olnud sisuliselt spordivaba elu peal ligi kuu aega. Kohutav piin! Aga see-eest saan nüüd alustada puhtalt lehelt.

Mis maratoniga selgus: Jooksutehnika vajab kõvasti lihvimist. Alustada tuleks kere sisemiste lihaste tugevadamisest. Niisama kõhu- ja seljalihaste harjutused ei ole piisavaks treeninguks. Seega heaks talveperioodi sisustavaks igapäevaseks tegevuseks saavad olema kõhu-, selja-, küljelihaste harjutused, mida tehakse kas päris staatiliselt või väga väikese amplituudiiga.

Sisemisi lihaseid treenitakse nii, et lihas oleks kogu aeg pinges, puhkemoment puudub. Need on igasugused asendid, mida tuleks mitukümmend sekundit kuni mõni minut hoida. Või teine variant, hästi väikese amplituudiga. Näiteks kõhulihaste harjutus, istesse tõusud käed rinnal. Kui teed välimistele lihastele, siis tõused maast üles ja tõstad kere vastu põlvi ja siis tagasi. Aga sisemistele tehes ei lase end päris maha ja kere tõstad ainult kümmekond sentimeetrit. Siis ei teki täielikku lõdvestusmomenti.

Teine asi, mis saab fookuse, on pöiatöö. Ka neljakuise ettevalmistusperioodiga, mil tegin igasugu jooksuharjutusi oksendamiseni, ei suutnud ma pöida piisavalt treenida. Nii, kallid FB Jooksmine treeningutel osalejad, treenerid ei kiusa teid niisama, vaid ikka parema ja mõnusama jooksu nimel. Ja neid harjutusi tuleb ja tuleb ja tuleb….teha.

Puhkus on osa treeningplaanist: Eks ma ikka väikesi süümekaid olen põdenud, et joosta pole saanud, aga see on vajalik jõu kogumiseks ja vigastuste raviks. Riho lohutas, et meiesugused kesk- ja pikamaajooksu harrastajad võiksid täitsa rahulikult võtta oktoobris/novembris mõne nädala. Saab uue hooga järgmiseks aastaks ette valmistama. Ja siis juba puhanuna ja vigastustest vabana.

Nüüd on ka hetk selleks, et analüüsida, mis möödunud hooajal vajaka jäi, millele rõhuda järgmise ettevalmistuse ajal ja miks ka mitte treeneritega nõu pidada!

Nii, et jõudu, kallid sõbrad!