Reedel kogunesime Pärnus Rannastaadioni hostelis. Meie õhtune treening oli planeeritud Anu Teppo taktikepi all. Anu ise on nagu ehe päike. Kuid nõudlik. Soojendusjooks oli rahulik (tee pealt vilksas läbi ka meid tervitav nastik), kuid siis jõudsime staadionile, kus ootas meid abitreener/fotograaf Eliise, kelle varustuses oli kaamera ja VILE!!!! 

Ja siis ikka saime. Korralikult. Jooksuharjutusi ja üldfüüsilist. Isegi Timo jäi vait lõpus… Kaupole kogunes treeningu raames kindlasti palju uusi mõtteid. Loodame vaid, et ta unustas juba need osaliselt ära.  Veremaitse oli ikka suus. Aga ega me ka ka mingid kehvad polnud – tegime kõik korralikult ära. Ja nutma ei hakanud.  Kokkuvõttes – väga korralik trenn.

Aga mis sellest trennist meelde jäi – kindlasti jooksuharjutused, millega pulsi sai päris korralikult üles, üldfüüsilise harjutustest ämblik…. (don’t even ask) ja see, et üldse neid harjutus nii palju üksteise järgi saab tehtud. Õnneks leevendas kogu seda üritust eluterve huumor, milleta lihtsalt ei saa normaalselt trenni teha. 

 

 

Aga igal juhul – kui Pärnus olete, siis Anu Teppo trennidesse soovitan ma kindlasti minna. Ülitõhus ja põhjalik treening. Ja raudselt tuletavad lihased end järgmisel päeval meelde. 

 

Õhtu möödus vabas kultuuriprogrammis, kus programmi kaasas end ka Marno (Pärnu jooksuhing). Kella 1 ajal öösel sai veel manustatud pisut apteegist ravimeid (Raul kirjutas retsepti välja) ja siis juba magama.

 

Laupäev sai eriti tihe. Hommik oli rannas päris tuuline, kuid kuna eelmisel aastal sai lubatud välja rannatrenn Romkaga, siis tehtud see sai.  Jooks muulini, muuli peal tegid tugevamad matka muuli tippu ja siis juba tagasi randa harjutusi ja joogat tegema. Ega midagi tõhustamat ette võtta ei saanudki, sest peale lõunat oli plaanis enamusel poolmaraton. Nii muulil kakerdamine kui ka liivas tehtud harjutused tekitasid siiski elevust piisavalt.   

 

Kiire (aga rikkalik söök) ja siis kohe järgmine ettevõtmine otsa ehk siis  jututund vanameister Ergo Rannaga. Romanile suur tänu – see mees on uskumatu pärl. Tunnikese vältel jagas vanameister väga elutervet mõtlemisviisi. Mõned väljavõtted.

 

Isiklik rekord maratonis 2:23,31.

Härra on jooksmisega tegelenud oma elust 61 aastat.

68-aastaselt jooksis oma viimase maratoni ajaga 3:50.

Elu jooksul on läbinud 22 maratoni (sama palju kui Jane Salumäe).

Esimese maratoni jooksis 1961 aastal Vändras – läks “proovima”, mis see maratoni jooksmine tegelikutl on. Sai 4. koha ja ajaks 3.00.36 

 

Saun ja õlu mõõdukas koguses on väga ok.

Kui organism kannatab piima, siis parimaks taastavaks joogiks ei ole proteiinipulbrijook, vaid tavaline piim.

Laadimine enne maratoni ei peaks tähendama pasta party-it. Sööge seda, millega organism on hajunud ja mis teile maitseb. Nii ca 1 nädala jooksul enne maratoni.

Vigastused – parem on neid vältida, kui neil tekkida lasta. Kõige primitiivsem soovitus – kui trenni või võistluse lõpetate, siis ärge jääge soojade lihsatega niisama tundideks seisma ja ootama – soojad püksid, jakk selga ja juba on palju parem.

Toidulisandid ja joomine – ei ole vaja kallata endale metsikult normaalsetes tingmustes vedelikku ja imelikke pulbreid sisse. Organismis on see olemas – selle nimi on laktaat, mis koosneb veest, glükoosist ja süsihappegaasist. Ja kui organismil on midagi vaja, küll ta need komponendid leiab (ei kehti lauspalavuse, päikese ja tuule puhul – kõik need faktorid on organismi kuivendavad)

Kui tahad maratoni joosta, siis üks kord nädalas on tark mõte ettevalmistusperioodil joosta pikk maa. Nii ca 3-3,5h,

Taastav jooks – kõik maagia on juba sellesse terminisse pandud. Otsi endale mõnus koht metsas või rannas – mis kellelegi meeldib. Selline meelerahu koht. Siis võta sellel 100m lõik ja edasi on juba puhas rõõm. 100 m jookse sellise mõnusa tempoga (“nii lonta-lonta”), vahepeal jälgi käte ja jalgade tehnikat ja tagasitulles tee hingamisharjutusi – kolme sammuga sisse hingamine ja nelja sammuga väljahingamine. Ja nii 40 korda. 

Seks enne võistlusi – muidugi – partneriga suhted tuleb korras hoida. 

 

Härra teadis mida rääkis – sellest räägivad tulemused ja kogemused. Teda oleks kuulanud ikkagi oluliselt pikemalt. Aga ei saanud. Võidupüha poolmaraton ootas. Ja nii nad läksid. Meie Eneliga läksime tutvuma Kahe Silla Jooksu rajaga, et omasid finišis vastu võtta. Tuult oli, päikest oli ja ega see lonkimine väga kerge ei olnud. Poolmaratonil samal ajal tehti tegusid. Anu seekord isiklikku reordit ei teinud – mida ei saanud öelda maratoniprojekti osalejatale – mõlemalt isiklikud rekordid. Ühel vedajaks Raul ja teisel Kaupo. Super! Arles ja Priit tegid omad jooksud ja samuti Jaanus. Super üritus, super korraldusega ja super emotsiooniga.

Taas kiire söök ja siis juba Marno juurde Jaanitulele. Selle puhul kuulasime treeneri sõna ja tõepoolest hommikuni ei tiksunud. Suur tänu Marnole meid vastu võtmast. Ülimega!