Browsed by
Author: Priit Kallas

Sisemaraton ja kurvi jooksmine

Sisemaraton ja kurvi jooksmine

Jaanuaris harjutasin küllaltki nüri lindil jooksmise kava järgi. Seetõttu arvasin, et ega nüri nürile liiga tee ja otsustasin osaleda 4. Tondiraba sisemaratonil. Plaan ei olnud mingit tulemust teha. Eesmärgiks seadsin huvitava kogemuse ja rutiinitaluvuse tõstmise. Sisemaratoni rada ja muu korraldus Maratoni rajaks oli Tondiraba jäähalli galerii, millel pikkust 252,67 meetrit. Selleks, et maraton kokku saad oli vaja rada läbida 167 korda. Seni suurima ringide arvuga jooks on olnud 5-ringiline maraton Võsul. Mulle meeldis selle jooksu juures alguse aeg, mis oli…

Read More Read More

1. ümber Võrtsjärve jooks

1. ümber Võrtsjärve jooks

Ümber Võrtsjärve jooks on mul plaanis olnud juba mitu aastat. Esimene katse oli mõni aeg tagasi, kui plaan A oli teha koos Janaga jooks ratas, jooks ratas. Sellisel moel, et iga 10 kilomeetri tagant vahetame liikumisviisi. Selle plaani asemele tuli Jana jalahädade tõttu plaan B, millel ei olnud jooksmisega seost. Sõitsime ratastega ümber Võrtsjärve. 100km ratastega sõita ei ole mingi eriline saavutus. See on ka väga äge matk ja neile, kes pika jooksu sõbrad ei ole. Soovitan rattaga see tuur…

Read More Read More

Süsivesikute laadimine enne maratoni

Süsivesikute laadimine enne maratoni

Süsivesikud on lihaste kütus. Lihastesse talletatakse see kütus glükogeenina. Glükogeenivarud, mida sa oma lihastesse talletada saad, on väiksemad kui maratoni läbimiseks vaja. Oot… mida? Kui sa rajal lisaks kütust ei võta, siis umbes 30 kuni 35 kilomeetriga peaks kõik varud tühjaks saama ja siis jalutad finišisse või katkestad. Kurikuulsal haamril on mitu põhjust, üks neist on kütuse lõppemine. Samuti on ilmselge, et ka ultrajooksu tarbeks ei õnnestu piisavalt kütust varuda, kui 100 kilomeetri läbimiseks kulutad ligikaudu 10000 kilokalorit. Üks kõik…

Read More Read More

Maratoni tulemus, vaheajad ja kilomeetri tempo

Maratoni tulemus, vaheajad ja kilomeetri tempo

Iga aastase suurima Eesti jooksupeo – Tallinna maratonini on jäänud vaid 2 nädalat!  Tegime tabeli, mis on abiks kõigile, kes tahavad oma tempot planeerida. Esimeses tulbas on maratoni aeg, tunidides ja minutites, mida tahad saavutada. Teises tulbas on keskmine kilomeetri aeg, minutites ja sekundites, mida pead arendama distantsi vältel, et soovitud tulemust saavutada. Vali endale sobiv tempo ja pea sellest kinni! Joostes esimese maratoni poole määratud tempoga tundub see enamasti väga kerge ja sa võid arvata, et sul on “eriti…

Read More Read More

Laulasmaa Ultra esimene katse 72,3km

Laulasmaa Ultra esimene katse 72,3km

Laulasmaa Ultra, ma olen tükk aega mõelnud, et võiks mõne pikema jooksu teha. Siiani oli pikim läbitud distants 52 kilomeetrit, ega see polnud päris jooks. Pigem jooksmatk 5 minutit jooksu ja siis 5 minutit käimist. Käimine pole ikka mingi õige jooksmine. Vaatasin juuni alguses oma vormile peale ja leidsin, et nüüd võiks tiba pikema tee ette võtta. Märkasin, et Laulasmaa Ultra toimub paari päeva pärast ja saab veel registreeruda. Panin end kirja. Aga kui palju joosta? 105,5km ehk 2,5 maratoni…

Read More Read More

Jalavigastus ja Viini maraton

Jalavigastus ja Viini maraton

Kunagi ammu oli Plaan A. Joosta 2016 SEB maratonil aeg 3 tunni kanti. Lootus oli natuke alla, aga ilmselt oleks tulnud natuke üle. See plaan kõrbes ühel kenal augustikuu päeval. Vigastus Eelmise aasta augustis õnnestus mul oma vasaku jala pisikene lihasejupp pekki keerata. Fibularis brevis on selle nimi ja funktsiooniks on jalalaba välja keeramine. Vigastus tekitas olukorra, et ma augustist detsembrini jooksmisega ei tegelenud. Tulemuseks oli vorm, mis jäi natuke soovitule alla. Vigastuse tekkimine ise on üle panemise musternäidis. Koormus…

Read More Read More

Priidu maratoni ettevalmistus 2015

Priidu maratoni ettevalmistus 2015

Priit hakkas eesmärgipäraselt maratonideks valmistuma 2011ndast aastast. Kohati endunustavalt. Siht silme ees on selge, alistada 3 tunni piir. Paar asja, mida ma saan kõrvalolijana välja tuua: Nooruses läks sport tervise ja elumerelainete tõttu kaarega Priidust mööda. Nüüd on puhas nauding.  Kui esimesed aastad läksid libedalt ja tulemuse parandamisel 15 minutit eelmise aasta ajast maha saada lihtne, siis tema on ehe näide, et üks hetk on iga paariminutiline ajaparandus hõiskamist väärt.  Tema jäärapäisus on kindlasti talle andnud nii mõnegi õppetunni oma…

Read More Read More

Kuidas valida maratoni tempot? Tallinna maraton 2013 analüüs

Kuidas valida maratoni tempot? Tallinna maraton 2013 analüüs

Mulle meeldib numbritega mängida ja kohat võib tänu sellele päris huvitavaid asju teada saada. Ma olen viimase paari aastaga jõudnud järeldusele, et marataoni esimene pool tuleb joosta aeglasemalt kui teine, siis on sul suurem võimalus saada tulemus, mida sihtinud oled. Olen seda ise kahel korral proovinud ja enda jaoks suurepäraseid tulemusi saavutanud. Samas, kui elimesel maratonil proovisin kogenematusest esimest ringi kiire tempoga läbida, kukkusin pärast 30km täiesti ära ja minu liikumine meenutas pealtnägijate sõnule stseeni zombide rünnakust. Iga üks võib…

Read More Read More

Energiavarud maratoniks, süsivesikute laadimine ja pastapidu

Energiavarud maratoniks, süsivesikute laadimine ja pastapidu

Kõik kes soovivad endasse maratoniks hulgaliselt süsivesikuid laadida, siis tasub proovida Austraalia teadlaste poolt leitud meetodit. Lühidalt: Päev enne maratoni tuleb teha väga lühike ja eriti intensiivne trenn, mis kujutab endast paari minutit sprinti. Pärast seda tuleb tarbid 10,3 grammi süsivesikuid iga kilogrammi keha massi kohta. Laadimise tulemusena suureneb glükogeenivaru ligi 100%. Väga lühike ja kiire trenn näeb välja järgmine esmalt 150s kiiret jooksu 130% VO2max tasemel ja siis 30s “veri ninast välja” sprinti. Olen seda ise kasutanud ja tunne…

Read More Read More

Ole kursis, kui tuleb uus jooksupostitus.

Pane end kirja!