Teadlik treenimine: fartlek ja venitamine

Teadlik treenimine: fartlek ja venitamine

Möödas on 4 nädalat teadlikku treeningut. Selle aja sisse on jäänud pulsikella hankimine, ca 245 jooksukilomeetrit ja mis ehk peamine –  palju varajatud üllatusi enda organismi osas. Õnneks peamiselt positiivseid.
Üldiselt – süstemaatiline treenimine eesmärgiga sügisel maraton normaalse ajaga läbi joosta sisaldab taastavat jooksu, fartlekit, krossi (11 km – 21    km) ehk siis jooksmise osa. Ja lõpmatutes kogustes jooksuharjutusi, hüppeid, võimlemist ja venitamist.

Täna teen juttu fartlekist ja venitamisest. Uskuge või mitte, nende kahe teema vahel on ka ülitugev seos. Mis on fartlek? See on minu jaoks kõige raskem treeningpäev. Võib-olla on see minu personaalne probleem ja seotud sellega, et kogu eelmine „elu“ enne treeningplaani oli suhteliselt ühe kiirusega „mustas“ jooksmine. Igal juhul, minu jaoks on see KARM.

Fartlek ehk lõigutrenn ehk erineva pikkusega lõikude (500 – 1500 m) läbimine suht maksimum pulsil, mille vahel on ca 500 m taastavat sörki. Tundub küll, et mis see siis ka on, aga reaalsus on see, et 500 m jooksul mina 100% powerit tagasi endale toota ei suuda. Tulemuseks (ilmselt heaks tulemuseks ) see, et peale treeningut sörk on tõsiselt 7 – 7:30 / km. Ilma erilise pingutuseta tempot alla suruda.

Siinkohal on Riho Ment mulle kirjutanud plaani sisse, et igal nädalal on lõigud erineva pikkusega. Rutiinist on asi kaugel ja kunagi ei oska ka ette arvata, kuidas keha sellele reageerib.

Esimene kord lõike joostes, tegin ma vea ja jooksin seda oma tavalise ringi peal. Asfaldil. Viimane 500 m kiiret jooksu oli vastu tuult ning mäest üles. Kogemata sattus pilk suurte akendega majast möödumisel enda peegelpildile. Keha hoiak oli parimate multifilmi kangelastega võrreldav. Pea ja keha pikalt ees, jalad pool meetrit taga pool. Igal juhul – järgmine kord olin ma Pirita Gümnaasiumi staadionil. Eluaeg olen vihanud staadionil jooksu – nüüd „nutan“, aga jooksen. Kaks nädalat tagasi oli karmim, eelmine nädal tundus juba OK.

Peale lõigutreeninguid oli mul kaks nädalat järjest tunne, et jalad on halvatud. Selleks polnud mul vaja oodata isegi järgmist päeva. Samal õhtul diivanilt tõusmine oli pehmelt öeldes ilma pisikese „viginata“ praktiliselt võimatu, rääkimata järgmisel päeval normaalsest liikumisest. Ja siin tuli appi ammu treenerite poolt korratud mantra – venitamine, venitamine, venitamine. Peale lõigutreeningut suhtusin ma sellesse eriti tõsiselt ja aitas. See nädal peale 1500 m lõike ja korralikku venitust oli ka järgmine päev talutav.

Mida olen õppinud:

Miks lõigutreening kasulik on?

Kindlasti õpin ja olen juba õppinud oma jõuvarusid hindama ja kiiretel lõikudel suudan ma treening-treeningult oma jõuresurssi maksimaalselt enda kasuks tööle panna.

Fartlek „õpetab“ organismi taastuma. Ka seda olen tundnud omal nahal ehk siis 500 meetrit rahulikku sörki lõikude vahel on kord-korralt õpetanud organismil paremini taastumist.

Lõdvestav aeglane sörk ja venitused peale treeningut – ärge alahinnake seda! Peale lõigutreeningut kulub sellele minul 40 minutit. Aga see on seda väärt. Isegi mul on pisut piinlik krimasside saatel toolit töö juures püsti ajada. Heal juhul töökaaslaste ees, halvemalt juhul koostööpartnerite või klientide ees. Naljakas on see igal juhul olnud.

Pulsikell – ilma selleta enam joosta ei oskagi. GPS, pulss, keskmine kilomeetri aeg – kõik see aitab treeningut planeerida ja „kontrolli“ all hoida. Fartleki puhul taastumise jälgimine on eritähelepanu all. Kellel veel ei ole hangitud, siis soe soovitus, palun hankige. Neid on tõesti igas hinnaklassis. Ei pea kõige kallimat mudelit ostma. Mina olen väga rahul Garmini Forerunner 110-ga. Aga on ka oluliselt odavamaid versioone. (Eripakkumine Garminis kehtib).

Ja lõpuks – öeldakse, et treenitakse endale mitte treenerile. Nõus, AGA eneselegi üllatuseks isegi siis kui on olnud mõte enne trenni või treeningu ajal, et teen vähem või jätan üldse vahele, siis esimene häirekell, mis tööle hakkab, on see, et mida Riho siis mõtleb, kui endomondo.com ei näitagi seda, mis plaanis kirjas oli.
Interneti ajastu – ei mingit kahe treeningpäeviku pidamist. Kõik, mis teed on üheselt vaadeldav ja tuvastatav veebis.

Mõnusaid kilomeetreid ja järgmise korrani!

Ole kursis, kui tuleb uus jooksupostitus.

Pane end kirja!